Eile sai tehtud, ma arvan, et nii umbes, seitsmes reesõit Bonanzaga. Selleks seitsmendaks korraks, oleme suutnud tekitada sellise süsteemi, et saan ise üksi rakendada ja toimetada temaga. Selgeks on saanud kuidas aiste vahel rakendamise ajal on vaja vaikselt paigal seista. See tuleb hästi välja.
Mis on märkimisväärne, ja tavaliuselt võtab rohkem aega ja harjutamist, on see liigutus, kui rakendamise lõppedes (teen seda tee peal) peab võtma ohjad ja minema ise reele. Üldjuhul kipuvad noored hobused siis paigalt ära liikuma, kui ohjadega nende taha minnakse. Bonza ootab kannatlikult, laseb ohjad üle selja panna, seisab kuni ma reele istun ja istumisalust kohendan ja kapuutsi pähe tõmban ja piitsa kätte võtan :-). Ja käskluse peale läheb sammus liikvele. See on minu praktikas olnud raskeveohobustega tavaliselt poole aasta töö.
Eilne reesõit oli väga mõnus. -5 kraadi külma, päike, suhteliselt tuulevaikne ja Bonza esimest korda näitas tahtmist ise kiiremini traavis liikuda kui varem. Seni oli tema ree ees traav olnud tönts-tönts vaevu-vaevu jälge sõtkumine. Eile pikemad sirged joosti mõned kilomeetrid ka pikemat traavi. Rõõmu tegi see, kui reelt oli tõmmet tunda ja hobusel kõrv kikkis samm pikenes igal meetril. Kurve, mis meil on enamik 90 kraadised, võtame veel sammus. Lihtsalt need jõud, mis rege kurvis traavides välja veavad, võivad noorhobust ehmatada.
Meie eilne 4 km ring ei teinud enam Bonzat ligumärjaks. Kael oli pisut niiske aga see oli ka kõik. Ei tea kas hakkab võhm tekkima või ei ole enam närv nii püsti :-D
Kasutame lund ära nii kaua kui seda veel antakse. Korra-kaks nädalas 4km mööda siledat teed on väga jõukohane teema. Ja siis suvepuhkus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar