Athino on sõbralik vennike, kes käekõrval mänguliselt täkukombeid demonstreerib vaikselt minu tähelepanekut proovile pannes ja näksamiskatseid harrastades. Oleme seni vaid käekõrval jalutanud ja maja ümber igasuguseid koledaid asju uurinud. Lehmadega on ära harjutud ja neid isegi hakatud suurest hasardist tagaajama. Seda suurem oli täna võõrdevasikate kahjurõõm, kui nad said tulla värskelt ruunatud Athinole uudishimulikult ligi ja see tahtmatusest liigutada vaid kõrvu lidutas.
Mulle meeldib tema puhul teatud iseteadlikkus, mida noore hobusega tegeledes ei ole tunda tavaliselt. Samas on ta tasakaalukas ja mõtlik. Julge on - autosid ja veidraid hääli ei karda. Ka traktor oli nii kaua OK kui ma hakkasin traktori frontaallaaduri otsas oleva heinarulliga raputama (et osa heinast maha kukuks). Aga tuules lehviv koormakate oli suhteliselt jube. On aega neid asju veel uurida. Ja inimesele orienteeritud nagu araablased ikka. Kui ma koplile lähenen jookseb mistahes tegevuse pooleli jättes, minu juurde. Eks see kaob trenni tehes ilmselt ära :D. Ja mulle meeldivad ta käigud! Väga maadhaarav traav. Tugevad jalad ja head kabjad on ka kindlasti üks tema plusse.
Otsustasime söötmisel jääda Cavalori valiku juurde. Hetkel on Athino menüüs kaeravaba graanul, mineraal ja natuke elektrolüüti. Eks siis vaatab, mida ta tulevikus eelistab - millega pea selgeks jääb ja energiat juurde tekitada.
Siia kaks paar päeva vana pilti ka. Et oleks päris algusest ka fotosüüdistus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar