Fiona & Pariza: Esimene võistluskogemus..

.. sai teoks Jänedal koolitusele järgneval võistlusel 13.03. Hommik oli minu jaoks veel segadust tekitav, sest ma ei teadnud, kas hr Tuvi laseb mind ilma passita starti tutvumissõidule mille distants kokku 24 km. Kohapeal selgus, et laseb. Vet-kontroll sai tehtud.. pulss 56.. seal kuivatimaja juures, kus pidevalt tuvid (linnud siis) lendasid ja imelike hääli kostus. Gilmor vana teada tuntud häälte paplaja oli lihtsalt ärevil.
Esimese ringi peamine mure oli, kuidas 45 kvalifikatsiooni sõitjate grupist rajal eralduda, et sõita oma lühikesele ringile. Asja lahendas raudtee. Rongi küll ei olnud aga hobused, kes ei olnud koolitusest osa võtnud jäid raudteed uudistama ja keeldusid esialgu sellele astumast. Nii ajasid ärevile ka mõned, kes olid koolituse päevadel sealt üle sõitnud. Gilmor ja Kreeka marssisid üle ja ma traavisin lihtsalt teiste ees minema. Minu rada läks otse, teised pöörasid paremale. Gilmor vaatas juba uusi kolle, kui teised selja taga ära pöörasid.. siis kui ta avastas, et teised ei järgnegi, oli juba hilja. Et rada läbida vähemalt 10 km/h koos taastumisajaga arvestasin, et ainult traavis ma seda sõita ei saa, sest kollide puhul läheb meil vahest aega ja samuti ei tea, kuidas taastumine õnnestub kui sellest kuivatist jälle mööda saame :-). Seega põldudevahelisel teel sõitsime rahulikus galopis.
Oli +3 kraadi sooja ja kõik sulas. Ka tee. See tegi libeduse vähem libedaks. Pidamine oli päris hea. Esimene ring sõidetud märg (talvekarvas ikkagi ju) hobune boksi teki alla kuivama ja kõik varustusekola küljest ära. Gilmor jõi päris isukalt boksis jootjast. Ämbrist ei tahtnud (peame veel harjutama). Ei läinud pikalt kui pulss oli 47-48 ja läksin Tuvi juurde kontrolli, et aeg seisma saada. Pulsi ütles, et nibin-nabin 56 ja liikumine OK. Mõtlesin kohe, et vaja ilmselt finišhisse tulles pikemalt sammu teha. Et taastuks kiiremini. 30 min läks jube kiiresti.. kola selga tagasi ja sama reipalt rajale jälle.
Ütleks, et hobune oli teisel ringil erksam ja altim kõikvõimalikele ärritajatele reageerima. Nt ühe maja juures kaotasime aega tänu sellele, et lapsed tegid võsaservas onni ja ragistasid okstega. Siis tulid juba pikamaa omad vastu ja neid tuli ka seisma jäädes ära oodata, kuniks möödas. Pidi ju pikalt veenduma, et vastu tulevad liikuvad objektid on ikka hobused. Rongi taga ootasime nii minnes kui tulles. Lisaks sigalast välja jooksnud koer, kellega Gilmoril kohe mitte-kõige-soojem suhe tekkis. Nii, et sai jälle galopis mitmeid kilomeetreid sõidetud, kuigi plaan oli sõita vaid traavis. Enduuromeeter näitas, et keskmine kiirus oli 13,5 km/h. Finišhisse tahtsin sõita sammus.. ja siis auto selja taga ja mingid tuvid jälle seal kuivati juures ringi lendamas. Seega tulime traavis.

Finišhisse jõudmas koledast "kuivatist" mööda

Vet-kontolli minemiseks jalutasin Gilmori veidi ka õues lisaks joomisele. Kaur avastas, et nüüd ja kohe on vaja treiler autole sappa haakida, enne kui Rohtlad järgmisele ringile lähevad (Rohtlate treiler autoga oli pargitud meie käru ette). Siis abistasime Gilmoriga ka veidi Kauri, juhendades kuda tagurdada. Aga see ei õnnestunud meil hästi, seega tegelesime pigem taastumisega. Mõni minut veel ja kontrolli. Tuvi oli automootori seisma pannud selleks korraks. 1 ärritaja vähem kohe. Gilmor oli ikkagi häiritud Tuvi külmast stetoskoobist ja üldsegi mingi mees katsub teda.. issang. Jällegi peame harjutama :-). Doktor Tuvi oli meeldivalt sõbralikus tujus. Sasis Gilmori higist karva ja ütles, et "Sa noor pead seda asja vaikselt õppima ja harjuma, et sind näpitakse". Traav oli OK ja pulss 56 ja tehtud see oligi. Meie aeg tuli siis 12 km/h keskmine kiirus. Nagu planeeritud. Mõned pildid veel.