Ilm oli jube palav ja hobused olid kurnatud nii palavusest kui ka igast putukatest, mis näljaselt ringi lendasid. Gilmor oli üle ootuste rahulik ja võiks öelda, et isegi liiga laisk?!? Esmakordselt tundsin, et pean teda säärega edasi ajama.. muidu piisab märguandest. Hiljem selgus ka selle loiduse põhjus, mille jätan enda teada. Tervises probleem ei olnud. Kasutusel olid meil teist korda kummisuulised, mis osutusid mugavamaks kui varem kasutatud 3-osalised. Peaga jahmerdamist on tunduvalt vähem.
Sõitsime Katrin Liivi ja Nilssoniga esimese ringi koos. Kuna teisele ringile läksime üksi, otsustasin rahulikus traavis terve raja läbida kiirustamata. Nii tegimegi. Gilmor ei tundunud lõpetades väsinuna, seega suhteliselt kohe läksime ka vet-kontrolli. Tõdesin ka fakti, et kummiga pulsimõõtja on oluliselt tõhusam, kui see sangaga. Me oma sangaga seekord veel katsetasime mitmeid kordi pulssi mõõta samal ajal kui Nilsson vöö peal ringi jalutas ja pulss koguaeg näha oli. Mul ka seda kohe vaja nüüd.
Kokkuvõttes jäin võistlusega rahule. Kuna 100 muud tegemist kodus ootas, siis me autasustamist jms seltskondlikke üritusi ära ootama ei jäänud.Tiit Siibojalt oli hea mugav võtta Gilmorile uus laar sööta enne lahkumist autole kaasa ja kojusõit võis alata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar