Tänane päev kuulub rubriiki "rõõm väikestest asjadest". Sain Bonza mineraali sööma. Need tema jaoks ebamugavalt suured (võrreldes muu graanuliga) mineraalipallid on tema saabumisest ämbrisse jäänud igast söögikorrast. Mina oma lolli järjekindlusega panen iga järgmine kord ikka ja jälle uuesti, et lõhnaga harjutaks ja saaks see asi ükskord piisavalt huvitavaks, et proovida. Ja jällegi viis mu järjekindlus sihile - täna prooviti pärast graanuli sisse "hingamist" siis ämbri põhjale kõlisema jäänud kahte mugulat. Ja maitses - jepiii. Mineraaliga on meil nüüd rahu majas. Kusjuures imepisike tilk õli oli ka söödal. Nii teelusikatäis. Täpselt piisav, et biotiini puru graanuli külge jääks. Õliga peame veel harjuma.
Sepp ütles, et juhul kui soov jaanuari lõpus talverauad alla saada, siis vaataksin mis number need rauad on. Vaatlusel selgus, et 00. Appi kui väikene. Nii väikeste raudadega ei ole meil siin ühtegi hobust varem olnudki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar