03.07.16

03.07.16

reede, 31. mai 2013

Kollitreening

Tänane hilishommikune enduuro osutus päris huvitavaks katsumuseks kokkuvõttes. Läbisõidetud 11,68km sisaldas suhteliselt erinevat pinnast. Vastikut kruusateed oli täna suhteliselt vähe. Keskmise kiiruse tõmbas aga alla jalgrattamaraton, mis pidi mööduma just siis sellest teeotsast, kui meie maanteele jõudsime. Mina ronisin aegsasti hobuse seljast maha, nähes, et midagi kahtlast teele ilmub. Kohe tuli (meile) nähtavale helikopter. See lendas ebameeldivalt madalalt ja tekitas hobustele segadust, oma kõva müraga aga vaadata ei osanud nad vaesekesed sinna pea kohale. Politsei eskordi saatel palju-palju mootorrattureid tuli vastu.. Põikasime politseiniku soovitusel kõrvalteele ootele. Ja siis igasugu imelikke vilkuvaid autosid ja varsti ka (väidetavalt) 120 maanteeratturi pilv. Väga kirju ja vihisev seltskond. Farid vaatas üllatunud näoga ja teepervelt hambusse haaratud rohututt jäi mäluvas suus korraks seisma. Pärast rattureid veel igasugu kirjusid autosid ja 1 buss ja oligi tee puhas ning enduuro võis jätkuda.
Pööranud külavahelisele sirgele kruusateele ronisin selga tagasi ja siis sai juba tempokamalt edasi liigutud. Rahulikus galopis kulgedes möödus pikk sirge tee kiirelt. Perila tallidest möödudes vahiti põllul olevaid üksteise otsa tõstetud heinarulle palju suurema uudishimuga, kui Perila tallide hobuseid koplis. Ja kits oli ka huvitav. Aga just täpselt huvitav, ei midagi enamat. Teine galopilõik oli pinnasteel põldude vahel. Sel laial lagendikul tuli Faridil mingi lõbus tuju peale ja võeti ka mõned kiiremad sammud, et Partsu järel püsida. Galopi ajal ei olnud ka poriloik koll. Aga traavis oli jälle keha banaan loigust mööda pääsemiseks. Kodupoole sammu sõites sain aru, et esimene vurts oleks nagu välja joostud aga väsimust kui sellist ei olnud küll märgata. Palav ja parmud muidugi oli. Äikese-eelne seisev kuum õhk tundus just õige hetkena higi maha pesta voolikust. Farid oli vägagi eriarvamusel sellel teemal. Stepptants ja hüpped olid õige raevukad esialgu. Aga koheselt oli selge, et tegelikult on see voolikust tulev vesi täitsa mõnus jahutus ja leevendus palavaga. Pesemisega peame harjuma. Kokku kulus selle pea 12 km läbimiseks 1,5h. Ühesõnaga metsaratsutamine. Meil Lauraga olid seljad märjad ja üleliigselt kulutatud kalorid said kiirelt kommikausist lahenduse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar