Aga see on see, kui jääd loodust nautlema ja istud nagu jahukott sadulas :-). Tulemus oli siiski seda lendamist väärt. Seadsime eesmärgiks mitte kiirustada ja harjutada edaspidigi igasugustes imelikes kolli-situatsioonides hakkama saamist.
Pärast Kiviloo võistlust oli Fional tegelikult väike paus ja siis kohe Perila ratsastuslaager otsa. Mõned päevad intensiivset ratsastust Maarja "süstemaatilise lähenemisega" - Fional oli sealt tulles toss täiega väljas :-). Nüüd oli aeg puhkuseks.
Ja nii see puhkus venis pea 1,5 kuud.
Saime siis jälle juunis end järjele hakates vaikselt maastikul poni sabas paar korda nädalas tiirukesi tegema. Ja eelmisel nädalal enne Piusa võistlust käisime ka korra Perilas platsitrennis. Fiona käitus üllatavalt mõnusalt pärast oma puhkust ja tundus, et talle oli puhkamist vaja olnud.
Et Mia oma hüppesadulaga ka võistluse lõpuni jaksaks sõita valisime Piusa Rännaku rajapikkuseks 32 km. Tundus mõistlik, arvestades Fiona suhteliselt laiska trennigraafikut ja pikka transporti võistluspaika ja meie jaoks enneolematut mägist/künklikku maastikku.
Superluks oli see, et saime ööbida enne ja pärast võistlemist Fiona sünnikodus. Pärast pikka treileris loksumist oli see puhas luksus arvestades ilmaolusid - tõusnud oli tohutu tuul. Ausalt öeldes sel hetkel ma ei mõelnud sellele, et see tuul võib ka järgmisel päeval elevust tekitada terveks päevaks.
Hommikul maabusime siis 15 km sõidu järel võistluspaika. Teele kukkunud puud tegid veidi murelikuks. Kohapeal sai selgeks, et laager tuleb üles panna kuhugi, kus on võimalik parkida ka auto - et saaks asju autos hoida. Lihtsalt, et need tuulega lendu ei tõuseks. Nii me siis väga suurelt oma hooldusala ei hakanud ehitama. Ei saanud vet-alale küll teab mis ligi, aga ei olnud ka kuskilt väga kaugelt lonkimist. Fiona oli nii kaua rahulik, kui Astra-poni kuskil ligidal oli. Ja tundus, et ka Astra-poni otsis pidevalt reisikaaslase lähedust. Veti tööd tegi põnevamaks tuules lehviv suur tent, mis jooksuraja lõpus paljudele "vetitraavi" jooksvatele hobustele pisut kiirust või pidurit lisas. Õnneks selle "pisiasja" peale meie hobuste pulss ei tõusnud. Meiega koos 32 km distantsil oli startimas veel 23 võistluspaari. Võtsime kohe alguses Miaga plaani, et ilmselt on lihtsam ellu jääda, kui järgneme Anne ja Heigo Rohtlale, kes samuti olid valinud seekord võistluseelseks distantsiks lühemad kilomeetrid.
Siia peaks järgnema Piusa imeilusate maastikuvaadete kirjeldused, aga ei järgne :-). Lihtsalt lummav oli ja sõnu selleks ei olegi nii kerge leida. Kestvushuvilisele oli rada ideaalne - mitmekesine ja huvitav sõita, vähe külateedel sõitmist. Vürtsi lisasid tormiga rajale kukkunud puud ja oksad. Proovisin sõita Fionaga meie seltskonna lõpus, et tal ei tekkiks kiusatust mõne tagant kiirustava ratsanikuga koos edasi liduda. Ja seda kiusatusemomenti tuli ikka paar korda ette.
Tundsin, et distantsi osas sai tehtud õige valik. Fional oli kuni lõpuni piisavalt energiat, et teda oli vaja pigem tagasi hoida kui et liikuma sundida. Rajal eelistab Fiona joosta pigem galopis kui traavis. See võis olla liiga lühikese distantsi viga. Lasin tal seekord ise valida. Kolle kui selliseid rajal ei olnudki meie jaoks seekord :-). Isegi Külli oli "suht vähe koll" :-). Autodega mingeid probleeme ei tekkinud. Rajal neid oli ka minimaalselt - mõned hoolduspunktides ja üks metsavahel. Seda oli piisavalt vähe, et mitte sadulast maha ronida.
Fiona üllatas mind pidevalt oma kaine mõistusega rajal ja ka puhkepausile jõudes. Seda, et lipud suts koledad olid finišhis, oli minu jaoks mõistetav, sest mingit kollitrenni me teinud ju ei ole.
Meele tegi rõõmsaks kiire taastumine ja see, et loomaarstid ei olnud ka enam nii hirmsad, kui Kivilool - Tiit Siiboja sai isegi täiesti mõistlikkult kaelanahka katsuda :-). Tulemused näitasid, et Fiona oli selle 25 startija hulgas paremuselt kolmas taastuja. Päris hea algus.
Kui kellelgi ahhal-tekiini isu peale peaks tulema, siis nägin palju iludusi Kätlin Leissoni ja Kaido Puusepa kasvanduses müügil, sealhulgas Fiona laps Fliki. Kõik nad on imelahedad! ;-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar