Mia ja Astraga koos oli nii mõnus päikesepaistes Perila poole sumada läbi paksu sulalume. Sain esimest korda üle maantee niimoodi mindud, et ei pidanud Fiona julgestamiseks seljast maha ronima. Supertubli oli ja tundsin küll veidi murelikku meelt tema poolt aga pelgalt värinaks ja ebalemiseks see jäigi. Astra-poni sabas oli hea julge minna.
Perilas sõitis Fionaga Maarja. Traavi ja minu suureks üllatuseks ka galoppi mõlemat pidi mõned ringid. Oleme ju maastikul otse galopis sõitnud küll aga maneežis mitte. Noooh, eks tasakaalu ei ole ollagi, aga natuke proovida ikka võib. Tundus, et Maarja jäi esimese korra kohta küll rahule temaga.
Tagasi koju marssides jällegi see mõnus (juba natukene soe) päikesepaiste koduni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar