Sombune pühapäev

Õpin siin vaikselt oma uut abivahendit - Garmin Fenix 3 - tundma. Selle mustmiljoni rakenduse hulgast kõige sobivama väljaotsimine ja kasutamine ei olegi nii lihtne. Samuti ei ole ma veel aru saanud, kuidas ma nt lingina saaksin jagada me treeningu statistikat. Äkki NII?
Igatahes väga äge on :-). Ma ei ole kindel, kas see "running" ratsutamise puhul parim valik on, eks pean teiste sama seadme kasutajatelt uurima, mida on mõistlik kasutada. Riding igatahes puudub.
Tegime Mia ja Astraga sellise lihtsa ja meeldiva tiirukese. Ei mingeid autosid ega muid kolle. Lihtsalt, et saaks muretult otse edasi sõita. Talverauad töötavad imehästi. Printsessil ikka sammupikkust jagub. Rauad kippusid vahepeal kolksuma vastu üksteist. Aga jalad olid pärast sõitu küll kõikjalt terved. Riivlemiskaitsmed panin igaks sajaks juhuks esijalgadele peale - ikkagi esimene rautus ja mine tea.
Fiona oli supermõnus tüüp. Proovisin sõita natuke ka galoppi - väga mugav allüür tema puhul. Traav niisamuti. Poni järgi lihtsalt galopile tõstes läkski.. Natuke pidi häälega utsitama. Nii on hea lihtne õppida. Ja ei mingit lappamist või kiirustamist. Ilusti rahulikult teise sabas - ees sõitev poni on ju miski 138 cm turjakõrgusega mikrosammudega sõbrake. Ja Astra pigem jookseb galoppi aeglaselt ühtlases rütmis, nagu vajagi. Jäin esimese korra kohta väga-väga rahule.
Kui ma oma tõbisest olemisest natukene taastun, siis tahan kindlasti enne reedest Maarja trenni Perilas korra veel maastikule jõuda - ehk homme.