Kiirem ring

Täna sai 1 päris kiire ring tehtud. Mul on kohe kahju, et ma viimasel ajal nii laisk enduuromeetri kaasaskandja olen olnud. Kuna ajaga oli kitsas sai tehtud otsus, et väiksemat ringi ei sõida vaid sõidame lihtsalt kiiremini. Parts oli täiesti omas elemendis ja Faridil ringi lõpuks keel vestil. See on järjekordselt üks neist trennides, kus ma ei jõua ära imestada kui tubli ta olla võib. Sõitsime Partsu järel ja üritasime tempos püsida. Ei olnud lihtne. Päris päris palju sai galoppi sõidetud ja seega sai palju harjutada tempomuutusi galopis ja galopitõsteid mõlemast jalast. Sõidu lõpuks oli hea tõdeda, et galopitõsted tulid lõdvalt mõlemast jalast ka sammust. Sest Partsu traav on täpselt nii kiire, et Farid peaks jooksma rahulikku galoppi. Kuna ta oli juba väsinud, siis oli ta nõus minu valitud jalast galopile tõusma ja siis Partsule järele jõudes jäi sammu sõitma. Siis jälle tõstsin teisest jalast. Väga püüdlik väike karvapea :-). Ma pelgasin maantee ääres sõites, et keegi äkki tuleb jubeda hooga tagant ja siis saame kiirenduse osaliseks.. aga tagant kiirustaja Faridi ei heidutanud. Samuti mitte ka vastu sõitja (ligidalt) külateel. Paari kummalist kändu teeääres vaatas silmanurgast. Ja siis 1 lomp, mis oli meie teel galopis mäest üles sõites. Selle ees pidi küll käsipidurit tõmbama ju ometi :-D. Pärast puhkamist oma müsliämbris krõmpsutades ei oleks neist kahest papist küll võinud arvata, et nad täna oleks midagi kiiremat teinud.. Nii laisad näod vaatasid vastu :-). Siia paar eilset rahulikku pilti:

Farid suhtleb (kõrvadega) Partsuga, et mindagum juba koos sööma

Farid ja Parzival oma tavapärases puhkeasendis