Pärast puhkepäeva sai täna topeltratsmetega põllul sumatud. Suulised suus ja pehmes kontaktis toimis kõik juba päris ilusti. Tegimegi siis esialgu palju otse sirgelt sõitmist ja siis hakkasime me heinarullide vahel pöörama, nende järgi hea orienteeruda. Fiona on "vasakukäeline". Mistahes asi pähe tuleb, siis esimene reaktsioon on pöörata ikka vasakule. Sinnapoole pöörded olid OK. Paremale.. no võttis proua puhisema esialgu. Fiona hakkas peaga raputama, millele mina koheselt säärt lisasin, et oleks vähem aega sapsimisele. Nii mõned korrad ja siis tuli ka juba suuremad pöörded paremale päris ilusti välja. Väiksemaid teeme teinepäev. Lasin tal päris tihti pika ratsmega ennast sirutada, mida ta rõõmuga kohe kasutas. Ja siis jälle ratsmed pihku ja harjutasime peatust. See on Fiona lemmik. Kui peatust küsida jääb üldjuhul kohe seisma ja siis vaatab pea pool viltu taha mulle otsa, et noooh? Mis nüüd siis?
Tahan jätta asjad tema jaoks praegu lihtsaks - 1 asi korraga. Täna oli siis pööramine. Noh raskust lisab paks lumi niikuinii. Õnneks keskendumist ei sega. Hoopis lahe oli astuda lõpuks sellest lumest välja traktorijälge - sammud olid nagu piff-paff, kõrged ja lennukad :-)
Umbes kilomeetri sõitsin ka traavi. Mulle meeldib see, et ta ei vaata kõrrekesi, mis lumevallidest välja turritavad, või lume raskusest kiivas oksi või teeäärde lükatud lume "mügaraid" ja hakkepuiduks kogutud hiiglaslikke oksakoormaid tee servas. Varasemad hobused on kõik neid jõllinud ja kuidagi harjumatu on, et ma ei pea nägema kolli igas "lillekeses" ja liiklusmärgis. Veidi pikem pilk heideti lume alt paistvatele lehmade veenõudele, aga ei mingit tempomuutust ega midagi. Traav hea, lahtine ja pika sammuga jälge või nõks ülegi. Ja nii oleks tahtnud näha, mis see tema keskmise traavi kiirus Endomondo mõõtes on - ja nagu kiuste ei saanud. Tunde järgi võiks arvata et nii umbes 14-15 km/h.
Avastasin koju tagasi jõudes, et Endomondo oli küll mõõtnud treeningu aega (1:07) ja minu kulutatud kaloreid, mida ma niikuinii ei jälgi :D aga distantsi ei olnud ja ka kiiruste kohta midagi. Kahju. Aga nohh - eks me siis laupäeval proovime uuesti.
Koju jõudes sai natuke nalja ka. Alustan varustuse ära võtmist alati valjastest ja seda ka seekord. Nagu ikka - talutusnöör ümber kaela ja siis valjad peast ära, päitsed pähe jne. Aga täna tõmbas mingil põhjusel Fiona pea samal hetkel üles ja suulised ei tulnud suust ära vaid jäid alumiste hammaste taha takerduma. Ega siis pea alla ei tulnud.. Fiona hakkas tagurdama ise ikka pea püsti eeldades, et kohe kukub see jama suust. Kuna selle sebimise käigus oli mul jalutusnöör käest libisenud, siis mõtlesin, et ega mul siin muud targemat üle ei jää, kui lasta valjad käest lahti, küll kukuvad maha. No nii täpselt juhtuski aga Fiona oli lahti ja juhhuuuu - galopeeris teiste juurde (trennist jube väsinud, eksole). Jalutasin talle järgi ja lootsin, et ega ta ju teiste juurest ikka eemale ei kõnni - ähäh.. sumas paksu lume sisse teiste aia taha uudistama. Siis tuli mulle meelde kasvataja Kätlini soovitus, et kui Fiona kuskil koplist väljas lahtiselt jooksma peaks, aitab ämber. Läksin tuppa, võtsin ämbri ja peotäie müslit ja Fiona tuli traavis minu juurde seda sööma. Nii me siis oma varustusest vabanesimegi. Homme puhkame.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar